Psüühika

Thepsüühikaviitab kõigile inimese elementidele meeles , nii teadvusel kui ka teadvuseta. Kõnekeeles tähistab see mõiste mõnikord inimese tundeelu. Näiteks võib inimene öelda, et trauma on kahjustanud inimese psüühikat.

Mis on psüühika?

Psühholoogia on psüühika uurimine ja ravi, ehkki erinevatel psühholoogidel ja aladistsipliinidel võib psüühika olemusest veidi erinev arusaam olla. Näiteks väitis Sigmund Freud, et psüühika koosneb id-st, egost ja superegost ning psüühika koosneb kõigist jõududest, mis mõjutavad mõtet, isiksust ja käitumist. Carl Jung kujutas psüühikat eristatuna hingest ja sildistas selle kõigi teadvustatud ja teadvustamata psühholoogiliste protsesside produktiks.

Kaasaegses psühholoogias kasutatakse psüühikat sageli üldisemalt, viidates psühholoogilistele mõjudele inimese emotsioonidele ja tunnetele. Kognitiivsed psühholoogid hoiduvad psüühika mõistest sageli mõistuse kasuks.

Psüühika ei ole organ ja pole ühtegi ajuosa, mis psüühika tekitaks. Selle asemel on psüühika vaimse tervise lai mõiste, mis võimaldab vaimse tervise spetsialistidel ja teadlastel rääkida inimmeelest ja inimese heaolust.

Psüühika vaimse tervise alal

Kogu vaimse tervise hooldus on lõppkokkuvõttes suunatud psüühika ravimisele ja parandamisele. Terapeudid võivad töötada koos psühhiaatritega või neist sõltumatult ning kasutada erinevaid lähenemisviise, et aidata inimestel psüühika probleeme lahendada. Need lähenemised võivad hõlmata käitumise muutmist, tunnetest rääkimist, käitumise ja emotsioonide põhjuste paljastamist ning strateegiate väljatöötamist valulike ja raskete probleemidega toimetulekuks. emotsioonid .

Viited:

1. Psüühika. (nd). A.H.Almaas. Välja otsitud saidilt http://www.ahalmaas.com/glossary/psyche
2. VandenBos, G. R. (2007).APA psühholoogia sõnastik. Washington, DC: Ameerika psühholoogiline ühing.